Copyleft on meetod, millega antakse arvutiprogramm või muu teos vabaks kasutamiseks, püstitades kasutajale tingimuse, et kõik sellest loodud variandid jäävad ka järgnevatele kasutajatele ning autoritele vabaks.
Copyleft litsentside puhul kehtivad tüüpiliselt kasutajatele järgnevad õigused:
- vabadus kasutada ja uurida tööd (uurida programmi lähteteksti jms),
- vabadus tööd kopeerida ja teistega jagada,
- vabadus tööd muuta,
- vabadus levitada muudetud töid.
Äsja välja toodud õigused kehtivad kõikidele teostele, mis on loodud tugeva või väga tugeva copyleft litsensiga materjalil. Tingimusi ei muuda see, mitu erinevat autorit on tööd muutnud.
Kõik Copylefti versioonid ei ole ühtsed, vaid jagunevad rangustasemete järgi erinevateks litsentsideks.
- Tugevat Copylefti kasutades, peab kogu tuletatud kood olema avalikustatud ja rangelt sama litsentsi alla viidud. Reeglist eraldub veebis kasutatud kood, mida peetakse enda kasuks kasutamiseks. Näiteks kasutab seda litsentsi Wordpress ja Linux.
- Väga tugeva Copylefti korral peab kogu tuletatud kood olema avalikustatud ning sama litsentsi alla viidud. Erinevalt tugevast, loeb väga tugev Copyleft tarkvara kasutamist ka võrgu kaudu levitamiseks ning nõuab seetõttu lähtekoodi avalikustamist. Näiteks kasutab seda litsentsi Open Library.
- Nõrgaks Copyleftiks nimetatakse seda, kui uue koodi autor ei pea originaalse teose litsentsi kasutama. Erandiks on õigus linkida ärivaraliste teekidega. Näiteks kasutab seda litsentsi Mozilla ja 7-Zip.
- Puuduv Copyleft esindub siis, kui tuletatud koodist saab luua ka ärivara. Näiteks kasutab seda litsentsi Apache HTTP Server ja Wikipedia.
Loodan, et tulevikus näeme rohkem erinevaid Copyleft litsentsiga programme, sest pean internetti inimkonna ühiseks ajuks ja leian, et mida rohkem me oma teadmisi ning tööd jagame, seda kaugemale inimkond jõuab.
Kasutatud allikad:
No comments:
Post a Comment