9. nädal - Kaks väga erinevat IT juhti

    Esimese juhina toon välja Netflix-i CEO Reed Hastings. Hastings on oma juhtimis stiili poolt pigem treener. Ta annab oma töölistele lõpmatu koguse tasuta vabu päevi ja julgustab alluvaid, võtma rohkem aega iseendale, pea asi, et töö on tehtud. Sellise strateegi järgi võiks eeldada, et Netflix-is töötamine on rahulik tore, aga tihtipeale on tulemused vastupidised. graafiku väline vaba aeg paneb inimesi võtma järjest vähem vabu päevi, et teha tööd teistest paremini. Hastings on tekitanud situatsiooni, kus vabade päevade lahkelt jagamine, tekitab inimestest kartust, minna puhkusele, sest iga vaba päev, mil töötaja puhkab, on päev, mida saaks ära kasutada enda treenimiseks ja tulemuste parandamiseks. Kahtlemata on selline tegevus paljude jaoks ebaeetiline, kuid numbrid antud kontekstis ei valeta. Netflix on praeguse ajastu üks edukamaid ettevõtteid.

    Teise juhina toon välja Ginni Rometty, kelle juhitüüp oleks juht. Rometty-l oli alati visioon IBM-i tulevikuks ja ta suutis seda ellu viia koos oma tiimiga. Teda peetakse üheks parimaks juhiks it ajaloos, kuna suutis ettevõtte juhtimist korraldada demokraatlikult. Ginni suutis muuta ettevõtte, mis oli miinuses juba üle viie aasta, jälle kasumlikuks. Tema läbi loomisest on nii mõndagi õppida ja ta on arvatavasti inspiratsioon paljudele tulevastele juhtidele.

Allikad:

1. https://www.bloomberg.com/news/articles/2012-09-04/most-influential-50-in-2012-shows-turmoil-bloomberg-markets

2. https://www.npr.org/2020/09/15/912917612/netflix-ceo-embraces-no-rules-but-work-is-anything-but-chill?t=1635716746097

3. https://www.nytimes.com/2018/01/18/business/ibm-revenue.html

4. https://www.thestrategywatch.com/leadership-qualities-style-skills-ginni-rometty/

    

8. nädal - Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"?

    Kuigi profi ja käsitöölise piir on tänapäeva maailmas järjest hägusem, saab neid paigutada vastavasse gruppi mõne konkreetse omaduse järgi.

    Professionaal erineb käsitöölisest selle poolest, et ei soovi jõuda punktist a, punkti b sama hästi, kui ala teised tipptaseme töötajad, vaid soovib leida uue ja parema lahenduse. Käsitööline teab, milline siiamaani kasutatud lähenemistest on, kliendi vajaduste põhjal, kõige sobivam ja on omandanud piisavalt teadmisi, et  lahendus ellu viia. Äsja mainitud väite põhjal võime eristada isiksusi ka ühe sõnaga  - innovaatilisus. Ei ole võimalik teha midagi paremini kui teised, jättes protsessi kõik osad samaks.

    Kuigi tahtmine eristuda teistest, on kahtlemata suurim erinevus käsitöölise ja profi vahel, ei saa ignoreerida profi paratamatult suuremat teadmiste pagasit. Et mõelda midagi uut välja peab prof suutma analüüsida ja sellest tulenevalt muuta varasemate tipptegijate tööd. puudulike teadmistega, ei võib käsitööline mõista, mida prof tegi, aga ei pruugi aru saada, miks ta seda tegi.

    Tihti on käsitööliste seas kasutusel strateegia, teha juba töötavatest süsteemidest silmapaistvamaid versioone. Antud versioonid ei ole varasematest lähenemistest innovaatilisemad, kuid ohverdavad ilu ja tähelepanu hoidmise nimel mitmeid kasulikke omadusi. Prof, ei muuda töötava süsteemi komponente, kui sellel pole otsest põhjust väljaspool reklaaminduse.

    Kui käsitöölane on kõik mainitud punktid täitnud, võib teda pidada profiks.

     

7. nädal

    Copyleft on meetod, millega antakse arvutiprogramm või muu teos vabaks kasutamiseks, püstitades kasutajale tingimuse, et kõik sellest loodud variandid jäävad ka järgnevatele kasutajatele ning autoritele vabaks.

Copyleft litsentside puhul kehtivad tüüpiliselt kasutajatele järgnevad õigused:

• vabadus kasutada ja uurida tööd (uurida programmi lähteteksti jms),
• vabadus tööd kopeerida ja teistega jagada,
• vabadus tööd muuta,
• vabadus levitada muudetud töid.

    Äsja välja toodud õigused kehtivad kõikidele teostele, mis on loodud tugeva või väga tugeva copyleft litsensiga materjalil. Tingimusi ei muuda see, mitu erinevat autorit on tööd muutnud.

Kõik Copylefti versioonid ei ole ühtsed, vaid jagunevad rangustasemete järgi erinevateks litsentsideks.

• Tugevat Copylefti kasutades, peab kogu tuletatud kood olema avalikustatud ja rangelt sama litsentsi alla viidud. Reeglist eraldub veebis kasutatud kood, mida peetakse enda kasuks kasutamiseks.  Näiteks kasutab seda litsentsi Wordpress ja Linux. 

• Väga tugeva Copylefti korral peab kogu tuletatud kood olema avalikustatud ning sama litsentsi alla viidud. Erinevalt tugevast, loeb väga tugev Copyleft tarkvara kasutamist ka võrgu kaudu levitamiseks ning nõuab seetõttu lähtekoodi avalikustamist. Näiteks kasutab seda litsentsi Open Library.

• Nõrgaks Copyleftiks  nimetatakse seda, kui uue koodi autor ei pea originaalse teose litsentsi kasutama. Erandiks on õigus linkida ärivaraliste teekidega. Näiteks kasutab seda litsentsi Mozilla ja 7-Zip.

• Puuduv Copyleft esindub siis, kui tuletatud koodist saab luua ka ärivara. Näiteks kasutab seda litsentsi Apache HTTP Server ja  Wikipedia.

    Loodan, et tulevikus näeme rohkem erinevaid Copyleft litsentsiga programme, sest pean internetti inimkonna ühiseks ajuks ja leian, et mida rohkem me oma teadmisi ning tööd jagame, seda kaugemale inimkond jõuab.

Kasutatud allikad:

1. http://www.gnu.org/copyleft/copyleft.html
2. http://viki.pingviin.org/index.php/Copyleft

6. nädal

Intellektuaalomand kui tööriistakasti võti

    Muusikat võib oma tuumalt võrrelda mänguga Minecraft. Iga inimkõrv kuuleb samu 20000 sagedust, ehk ehitusplokki. Muusik leiab erinevaid viise, kuidas nendest plokkidest luua meeldiv kogemus.